Home / Klastri tutvustus

Klastri tutvustus

Klastri lühitutvustus

Konkreetse klastri tegevuskavaga soovime ellu kutsuda mitmed innovatiivsed muutused, mis aitavad teraviljasektori arengukava eesmärke saavutada.

  1. Klastri liikmed soovivad teaduspartnerite abil saada selgust sellest, kuidas kasutada kilemultši ja katteloori põllukultuuride kasvatamisel. See loob võimalused kiirendada põllukultuuride kasvu, vähendada mürkide ja taimekaitsevahendite kasutamist ning selle abil säästa loodust ja vähendada kulusid. Võtta praktikasse uute ja võimalusel ka tulukamate põllukultuuride kasvatamine. Samuti saame vähendada lindude poolt tehtavaid kahjusid põldudele. Tahame saada selgust selles, kas Eestis kasvatatava lina jäätmed ja vill sobivad katteloori tootmiseks. Käesolevas taotluses veel ei uurita, kuid mõttena ei mata ka maha, oma kodumaise tärklise kasutamisvõimalusi biolaguneva kile tootmiseks.
  2. Soovime sojakultuuri kasvatamise ja töötlemise osas leida parimad praktikad ning saavutada olukord, kus põlluharijad kasvataksid kohapeal Eestisse imporditava soja koguseid, mida hinnanguliselt on 60000-80000 t aastas. Soja näol tekib talumehele sama tulus põllukultuur, nagu raps ca 20 aastat tagasi ning meil on olemas kohalik tulus liblikõieline kultuur viljavahelduseks.
  3. Kartuli kasvatamise ja tehnoloogiate uurimisega tegelev keskus suudab uute ja innovaatiliste lahendustega parandada kartulikasvatajate arengutempot.
  4. Tegevuskava elluviimise abil plaanis käivitada mitmed projekte, mis on seotud põllukultuuride väärindamisega ja nende võimalikult kasumliku turundamisega.
  5. Püüame klastrisse ühendada erinevate põllukultuuride kasvatamise eestvedajad ja kogu Eesti olemasoleva teaduspotentsiaali, et tekiks sisuline innovatsioonialane koostöö, mille tulemusena kohalike tootjate ja töötlejate konkurentsivõime suureneb.

Peamised teemad või tegevused, millele põhineb klastri tegevuskava

Tegevuse 1 eesmärgid – innovatiivse kilemultši parimate rakendusvõimaluste uurimine põllukultuuride kasvatamisel.

1.Hinnata kilemultši kasutamise potentsiaali põllukultuuride kasutamiseks Eestis.
1.1. Kilemultši kasutamise tehnoloogiliste ja agronoomiliste aspektide (mõju saagikusele ja kvaliteedile, efekt umbrohutõrjel) ning majandusliku tasuvuse väljaselgitamine sojaoa näitel.
1.2. Erinevat tüüpi multšikilede ning erinevate tootjate kilemarkide n. Biomax TPS, Biopar, Paragon, BiosafeTM, Eastar BioTM, Eco-Flex®, Ingeo® , Mater-Bi® võrdlus.
1.3. Eesti tingimustes kasutamiseks sobiva kile laotamise ja külvitehnoloogia (n. Samco System, Iirimaa; Hiina tootjad) väljaselgitamine ja katsetamine.
1.4. Kilemultši kasutamise agronoomiliste ja majanduslike aspektide selgitamine teistel kultuuridel (mais, põlduba, päevalill).

Tegevuse 2 eesmärgid – taimeõlide väärindamiseks parimate töötlemisvõimaluste leidmine.

  1. Taimeõlide kasutamine maitseõlide tootmiseks – toidutööstuse ja jaekaubanduse tarbeks. Kasutamist leiavad erinevad tehnoloogilised sisendid (innovaatiline rakendus) – ekstraktsiooni baasil, destillatsiooni baasil ja seguõlide tootmine. Kasutatakse peamiselt Eesti kohalikku toorainet (maitseainete talud tagavad kvaliteetse toorme), lisaks koriandrit (Iisraeli päritolu on hinnalt sobivaim), rosmariini.
    Destillatsioonil valmistatud maitsetaimede eeterlike õlide kaubastamine (nii õlifraktsioonis kui ka etanoollahusena) on mõeldud nii parfümeeriatööstusele, toidutööstusele kui ka jaekaubandusele (sealhulgas ka nn saunaõlide turustamine). Küüslauguõli tootmisel toormega varustavad teaduspõhiselt kontrollitud küüslaugu kasvatajad, mis annab teiste küüslaukude kasutamisega võrreldes ka tervislikkuse seisukohast kõrgema antioksüdantsuse tootele.
  2. Taimeõli kasutamine toormena vitamiinikontsentraatide tootmiseks – farmaatsiatööstusele kui ka loodustootena jaekaubanduses. Innovaatiline lisandväärtus vitamiin D ja E allikana on kalaõli täiendav kasutamine vitamiinikontsentraatide tootmisel. Vitamiinikontsentraadid sisaldavad lisaks vitamiinidele ka innovaatilise n-3 rasvhapete koguse, täiendamaks organismi vajadust asendamatute rasvhapete järele.
  3. Õlijääkide kasutamine õlitööstuses, kütteõlidena.
  4. Pressjääkide ja rafineerimisjääkide kasutamine söödatööstuses energiaallikana.

Tegevuse 3 eesmärgid – lahenduste otsimine kaunvilja kultuuride parimaks kasutamiseks loomasöödana.

Kohalikult kasvatatud kaunviljasortide (soja, hernes ja põlduba) toiteväärtuse suurendamine ja mittetoitumuslike faktorite mõju vähendamine kuumtöötlemise tehnoloogiliste võtete abil. Vähendada imporditud proteiinsöötade kasutamist loomakasvatuses.

Tegevuse 4 eesmärgid – kartuli kasvatamises ja töötlemises uute innovatiivsete võtete kasutamine.

1. Kartulikasvatuses kasvukoha põhiste stardiväetiste ja kasvuaegsete leheväetiste režiimide väljatöötamine erinevate kartulitoodete optimaalse kvaliteedi tagamiseks.
2.Töötlemistehnoloogiate väljatöötamisel
2.1. teabe kogumine innovaatiliste kartuli töötlemistehnoloogiate kohta, eesmärgiga valmistada kartulist kõrgväärtuslikke tooteid, kasutades ära maksimaalselt ka väärindamisel tekkivad kõrvalsaadused;
2.2. tehnoloogia ja innovatsiooni teabekeskuse loomine;
2.3. töötada välja alused tooterühmade (tärklised, siirupid, piiritus, loomasöödad, bioaktiivsed komponendid jne) tööstuslikuks valmistamiseks;
2.4. sobitada ja kohandada uudsed tehnoloogilised lahendused Eesti oludesse.

Tegevuse 5 eesmärgid – linajäätmete väärindamine ja innovatiivsete kattelooride kasutuselevõtu uurimine põllukultuuride kasvatamisel.

Linakasvatus Eestis on madalseisus, kuid siiski kasvatatakse Moostes õlilina ja klastri uuringute tulemuste elluviimiseks on teatav kogus linavart olemas. Kuna see lõpp-produkt- katteloor on kasumlik vahend taimekasvatuses suurtel põldudel, tekib kindlasti juurde neid, kes uuesti lina loori valmistamiseks kasvatama hakkavad. Üks tegur, mis seda mõjutada võib, on rapsikasvatus, mis praegu on suurtel pindadel, kuid vajab kasvupinna vaheldust.

Selleks vahelduseks ühe alternatiivina ongi mõeldav lina kasvatamine, mis annab põllumehele märgatavat tulu. Samuti on lambakasvatajatel raskusi villa realiseerimisel ja uute kasutamisvaldkondade leidmisel. Selliseks valdkonnaks võiks olla villa kasutamine meie poolt loodavas bioloogiliselt lagunevas kattelooris, mis suurendab ühtlasi katteloori soojapüsivust.
Eesmärk: välja on töötatud Eesti linakasvatuses seni mitte kasutust leidnud lühikesele linakiule põhinev põllumajanduses kasutatav tekstiilmaterjal.

Tegevuse 6 eesmärgid – jahude innovatiivne väärindamine.

Kodumaistest tootjatest pole veel keegi analoogse tootega välja tulnud ning toiduainetööstused kasutavad senini tuntud vana tehnoloogiat köögiviljade ettevalmistamiseks pagaritoodetele. Kuna eestlaste jaoks on muutunud järjest olulisemaks Eesti tooraine tarbimine ja pääsukesemärk toiduainete pakendil, mis näitab kodumaise tooraine kasutamist. Eesmärgiks on:

  1. valmistada innovaatilised teraviljasegud funktsionaalsete lisanditega alternatiivsete toidutoodete näol;
  2. leida nende rakendused toidutööstuse ettevõtetes;
  3. viia uudse toorainega läbi ka prooviküpsetused erinevate pagaritoodete saamiseks, laste pudrusegude tootmiseks jms.;
  4. marjade (mustsõstar, astelpaju) pressimisjääkide kasutamise tehnoloogia väljaarendamine, mis on esimeseks etapiks funktsionaalsete teraviljasegude saamisel.

Powered by keepvid themefull earn money